Valmimisel ja valminud ehted


VALMIMISEL EHTED


Uudis-uudis! Rahadsõ

Rahadsõ - kahe keti vahele kinnitatud väikesed rahad. 20. saj alguses levinud rahakee, kus kasutati käibelt kadunud hõberaha. 

Ripatsleht


Lehekujulisi ripatseid kanti krõllidest kees või üksikuna. Levinud Setumaal, Simunas. Kiigele minnes pandi kindlasti ripatslehed kaela. 19. saj I pooles levinud ehe.



Kätega sõrmus

Eesti kätega sõrmuste ajalugu algab 17. sajandist. Kuldamisjäljed sõrmusel viitavad 18. sajandi algusele. Nimi NUCKÖ muuseumiesemel tähendab, et ese on kogutud arvatavalt Noarootsist, kuid pärineb Hiiumaalt või on kaheldud, kummast kohast see asi pärit on. Sõrmus on tuntud kihlasõrmuse nime all. Kätega sõrmuseid on kasutatud ka laulatusel.
Originaal on kullatud hõbe.
Muuseumiese: ERM A 1020:119






Põhja-Eesti tüüpi prees, Hiiumaa (18. saj algus)

Lame sakilise servaga 18.-19. sajandi sõle alaliik. Vanim leid on 18. sajandi algusest ripatsmüntidega prees. Märgid preesi kuldamisest viitab 18. sajandi algusesse. Harvaesinevate nupukestega kaunistatud volüümikas prees. 

Nimi NUCKÖ-DAGÖ muuseumiesemel tähendab, et ese on kogutud arvatavalt Noarootsist, kuid pärineb Hiiumaalt või on kaheldud, kummast kohast see pärit on. 

Leiud on pärit: Rõuge, Karula, Puhja, Vigala, Martna, Ridala, Haapsalu, Noarootsi, Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Rapla, Tallinn, Jõelähtme, Kuusalu, Jüri, Juuru, Kose, Vändra, Türi, Pilistvere, Anna, Järva-Madise, Ambla, Kadrina, Haljala, Rakvere, Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara, Iisaku, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja, Koeru, Põltsamaa, Laiuse, Paide, Peetri, Järva-Jaani, Kihnu, Muhu, Karja, Vormsi, Pühalepa, Käina, Emmaste.

Muuseumiese: ERM A 1020:121
Originaal: kullatud hõbe
Valmistatud hõbedast




29. oktoobril 2014 külastas Tema Kuninglik Kõrgus Rootsi kroonprintsess Victoria ja Tema Kuninglik Kõrgus prints Daniel Eesti Rahva Muuseumi.
234 eset jõudsid Rootsist tagasi koju, ERM-i.

Helgi Põllo arvamus ehtest:
See prees iseloomustab arvatavalt Hiiumaal elanud rootslaste, just Kärdla eestlaste ehtevalikut. Nimelt saadeti juba 1810. aastal seoses Kärdla mõisa rajamisega saarelt Vormsisse, Noarootsi ja Haapsalusse 27 Rootsi perekonda. Ilmselt oli see prees väljarännanutega kaasas. Kas punane lint oli algselt preesi küljes või kasutati seda kaeluse ilustusena, ei oska öelda, kuid punased paelad kuuluvad tollase pidupäevase riietuse juurde, niipalju kui seda Schlichtingi piltidelt aimata saab. 

Üldse saadeti Hiiumaalt Lääne-Eestisse ca 300 Kärdla rootslast, mistõttu moodustas nendega kaasa läinud vara üsna tähelepanuväärse osa uue koha vanavarast. Sarnase preesi on üks hiidlane enne sõda Kärdla lähedalt maa seest leidnud ning see on pärast aastaid Rootsis viibimist taas saarele jõudnud. Nii võib arvata, et selline lihtne preesi tüüp oli Hiiumaal laialt levinud, kuid rahade ja paela lisamine muutsid ehet suursugusemaka ja värvikamaks.

Kaalu Kirme arvamus: 
Prees on stiili ja võtete järgi valmistatud Tallinna meistri poolt. 18. sajandile viitab algne kuldamine ja kupud kompositsioonis. Meistrimärki nii varastel talurahvaehetel muidugi ei ole.

Kaelahelmed

Lõpuks ometi on võimalik tellida kurguhelmeid diameetriga 8 ja 10 mm. On olemas Eesti rahvariiete triipudes esinevad värvid: valge ahhaat, must ahhaat ehk oonüks, roheline ahhaat erinevates varjundites, sinine lasuriit ja pruunikaspunane karneool. Kaunistuseks sobivad mündid, krõllid või kodarraha.
Kui peresse sündis tüdruklaps, oli tema esimeseks ehteks kurguhelmed. See oli erilise vaesuse märgiks, kui tütarlapsel puudusid kurguhelmed.












VALMINUD EHTED


Kodarraha 18.-19.saj.

Kodaratega raha on eriline Eesti rahvapärane ehe, mida mujal ei tunta. Kodarrahad mõjuvad tervikuna pidulikult ja suurejooneliselt ning täiendavad ilmekalt Eestis nii armastatud rahakeesid. Erakogu.




Variatsioonid kodarrahadega






Malid

Püha kihelkond, Saaremaa

Püha, Mustjala ja Karja kihelkonnas abude külge õmmeldud kaunistused. Varem hoiti malidest läbitõmmatud paela abil hõlmu koos. Malid valati "maatertinast" mis olevat ere ja haljas. Kui malid tuhmusid, siis valati need ümber. Valmistatud hõbedast.






Südamekujuline vitssõlg (16.-19. saj), Saaremaa (Anseküla, Karja)

Südamekujulisi sõlgi kandsid nii mehed kui naised.








Vitssõlg Pärlmutter (19. saj?, Kihelkonna)
Sõle vits on valmistatud hõbedast. Pärlmutrist vitssõle leiukohad:Kihelkonna, Püha, Anseküla.








Põhja-Eesti tüüpi neljasilmaline prees (varajane 18. saj)
Originaal kullatud. Leiud on pärit: Harju- ja Virumaa, Pärnumaa, Muhu, Rapla, Hiiumaa, Vormsi, Jämaja.










Lihtne neljasilmaline prees
Saaremaa preesid, eranditult Sõrve-Säärest ja Jämajast. Üksikud leiud saarelt kositud neidudest: Hiiumaa, Viru-Nigula, Haljala, Paide, Viljandi.








Tahkuranna kihlasõlg
Maaleid Tahkurannast, erakogu.
Kätega sõlg Pärnumaalt, Häädemeeste kihelkonnast, Tahkuranna.

Seda sõlge kandsid nii mehed kui naised. Käte motiiv sobib tähistama liitu, kokkuhoidmist jms. Kätega sõlg oli levinud keskajal Skandinaaviamaades. Originaal on rauasulamist.




Lihtne vitssõlg harjaga (18-19 saj.)
erakogu
Vitssõleks nimetatakse kitsast rõngakujulist sõlge, mille külge on kinnitatud sõle vits. Vitssõle läbimõõt kõigub 1,5 - 3,2 cm vahel. Vitssõled on levinud üle Eesti. Hulktahuka kujuliste klaasist ripatsitega vitssõled on levinud põhiliselt Hiiumaal. Paar leidu on veel Jämajast ja Viru-Nigulast.









Hiiu mehe pannal (Reigi, Emmaste)
erakogu

Valmistatud messingist.

 







Põhja-Eesti tüüpi prees
Otto Tammeraid, Tallinn (1938-41), erakogu











Lääne-Eesti kuhiksõlg
erakogu













Lame kuhiksõlg










Mulgi sõlg














Vaata ka NÄITUSED

KIHELKONDLIKUD EHTED
MUSEAALIDEST INSPIREERITUD EHTED
FILIGRAANEHTED

Museaalidest inspireeritud ehted

Norra troll (Th. Kittelseni kavand)

Armastatud Norra kunstniku Theodor Kittelseni 1898. aastal Holmenkolleni turismihotelli jaoks tehtud kavandite järgi valminud kaks kaelaehet.

Hotelli sisekujundus põhines tervikuna Norra muistendite ja muinasjuttude ainetel. Kahjuks põles kogu hotell maha 1914. aastal ja seetõttu on tänasel päeval kättesaadavad vaid kavandid hotelli interjööri ettekujutamiseks.

Ehted on valmistatud hõbedast.
Vaade ühelt ja teiselt küljelt.























Ripatsrist Liivi sõja ajast 1558-1583
PM2056 A8:355

Ripatsrist on Kihme aardeleid Järva-Madise kihelkonnast.

Valmistatud hõbedast.





Haapsalu aare

Haapsalu lähedalt leitud rahapajast pärit rombja kujuga hõbepleki katkend. Taimornament ümber draakoni viitab 11.-12. sajandile, kui kristlik kunst Lääne-Euroopast Põhjamaadesse levis.Üle õla tagasivaatav ja ümber kere keerduv, pikalt välja sirutatud keelega või sabaga kiskja – selline draakon sümboliseerib igavikulist ringkäiku ehk ratast. Originaal asub Briti muuseumis.

Valmistatud hõbedast.





Kannaga raha

Auhinnatud töö Haapsalu meene konkursil 2009.a.
Kaelaehe Haapsalu Toomkiriku roosakna motiivil.

Roosaken on päikese ja valguse sümbol. Roosaken on gooti ja romaani stiilile omane (va Inglismaal) ja paikneb tavaliselt kiriku portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas.

Ehe on valmistatud hõbedast, suurus 3cm.


Vaata ka NÄITUSED
KIHELKONDLIKUD EHTED