Valmimisel ja valminud ehted

VALMIMISEL EHTED


Uudis-uudis! KURGUHELMED

Lõpuks ometi on võimalik tellida kurguhelmeid diameetriga 8 ja 10 mm. On olemas Eesti rahvariiete triipudes esinevad värvid: valge ahhaat, must ahhaat ehk oonüks, roheline ahhaat erinevates varjundites, sinine lasuriit ja pruunikaspunane karneool. Kaunistuseks sobivad mündid, krõllid või kodarraha.
Kui peresse sündis tüdruklaps, oli tema esimeseks ehteks kurguhelmed. See oli erilise vaesuse märgiks, kui tütarlapsel puudusid kurguhelmed.







PANDLAD
Veel on valmimas ERM-i leidude järgi Pühalepa mehe pandlad ja sirgad ning Muhu naise silmadega pandlad (materjal messing).


VALMINUD EHTED
 
Kodarraha 18.-19.saj.

Kodaratega raha on eriline Eesti rahvapärane ehe, mida mujal ei tunta. Kodarrahad mõjuvad tervikuna pidulikult ja suurejooneliselt ning täiendavad ilmekalt Eestis nii armastatud rahakeesid. Erakogu.



Variatsioonid kodarrahadega




Malid
Püha kihelkond, Saaremaa
Püha, Mustjala ja Karja kihelkonnas abude külge õmmeldud kaunistused. Varem hoiti malidest läbitõmmatud paela abil hõlmu koos. Malid valati "maatertinast" mis olevat ere ja haljas. Kui malid tuhmusid, siis valati need ümber. Valmistatud hõbedast.
 



Südamekujuline vitssõlg (16.-19. saj), Saaremaa (Anseküla, Karja)

Südamekujulisi sõlgi kandsid nii mehed kui naised.








Vitssõlg Pärlmutter (19. saj?, Kihelkonna)
Sõle vits on valmistatud hõbedast. Pärlmutrist vitssõle leiukohad:Kihelkonna, Püha, Anseküla.








Põhja-Eesti tüüpi neljasilmaline prees (varajane 18. saj)
Originaal kullatud. Leiud on pärit: Harju- ja Virumaa, Pärnumaa, Muhu, Rapla, Hiiumaa, Vormsi, Jämaja.










Lihtne neljasilmaline prees
Saaremaa preesid, eranditult Sõrve-Säärest ja Jämajast. Üksikud leiud saarelt kositud neidudest: Hiiumaa, Viru-Nigula, Haljala, Paide, Viljandi.








Tahkuranna kihlasõlg
Maaleid Tahkurannast, erakogu.
Kätega sõlg Pärnumaalt, Häädemeeste kihelkonnast, Tahkuranna.

Seda sõlge kandsid nii mehed kui naised. Käte motiiv sobib tähistama liitu, kokkuhoidmist jms. Kätega sõlg oli levinud keskajal Skandinaaviamaades. Originaal on rauasulamist.




Lihtne vitssõlg harjaga (18-19 saj.)
erakogu
Vitssõleks nimetatakse kitsast rõngakujulist sõlge, mille külge on kinnitatud sõle vits. Vitssõle läbimõõt kõigub 1,5 - 3,2 cm vahel. Vitssõled on levinud üle Eesti. Hulktahuka kujuliste klaasist ripatsitega vitssõled on levinud põhiliselt Hiiumaal. Paar leidu on veel Jämajast ja Viru-Nigulast.









Hiiu mehe pannal (Reigi, Emmaste)
erakogu

Valmistatud messingist.

 







Põhja-Eesti tüüpi prees
Otto Tammeraid, Tallinn (1938-41), erakogu









Lääne-Eesti kuhiksõlg
erakogu










Vaata ka NÄITUSED
KIHELKONDLIKUD EHTED
MUSEAALIDEST INSPIREERITUD EHTED
FILIGRAANEHTED

Museaalidest inspireeritud ehted

Norra troll (Th. Kittelseni kavand)

Armastatud Norra kunstniku Theodor Kittelseni 1898. aastal Holmenkolleni turismihotelli jaoks tehtud kavandite järgi valminud kaks kaelaehet.

Hotelli sisekujundus põhines tervikuna Norra muistendite ja muinasjuttude ainetel. Kahjuks põles kogu hotell maha 1914. aastal ja seetõttu on tänasel päeval kättesaadavad vaid kavandid hotelli interjööri ettekujutamiseks.

Ehted on valmistatud hõbedast.
Vaade ühelt ja teiselt küljelt.























Ripatsrist Liivi sõja ajast 1558-1583
PM2056 A8:355

Ripatsrist on Kihme aardeleid Järva-Madise kihelkonnast.

Valmistatud hõbedast.





Haapsalu aare

Haapsalu lähedalt leitud rahapajast pärit rombja kujuga hõbepleki katkend. Taimornament ümber draakoni viitab 11.-12. sajandile, kui kristlik kunst Lääne-Euroopast Põhjamaadesse levis.Üle õla tagasivaatav ja ümber kere keerduv, pikalt välja sirutatud keelega või sabaga kiskja – selline draakon sümboliseerib igavikulist ringkäiku ehk ratast. Originaal asub Briti muuseumis.

Valmistatud hõbedast.





Kannaga raha

Auhinnatud töö Haapsalu meene konkursil 2009.a.
Kaelaehe Haapsalu Toomkiriku roosakna motiivil.

Roosaken on päikese ja valguse sümbol. Roosaken on gooti ja romaani stiilile omane (va Inglismaal) ja paikneb tavaliselt kiriku portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas.

Ehe on valmistatud hõbedast, suurus 3cm.


Vaata ka NÄITUSED
KIHELKONDLIKUD EHTED

Näitused

Kihelkondlike ehete kütkeis
1.-21. aprill 2014 Eesti Käsitöö Maja Rahvakunsti galeriis Pikk 22, Tallinnas.

Foto- ja ehtenäitus kihelkondlikest ehetest
Juuni-august 2013 hotellis Arensburg Kuressaares.

Foto- ja ehtenäitus kihelkondlikest ehetest
Juuni-august 2013 galeriis "Central" Haapsalus.

Fotonäitus kihelkondlikest ehetest
2.-31.mai 2013 Tallinna Linnateatris, Lai 23

Ornament - võti maailma. Rahvapärased ehted fotol ja ehtes
23.11.2011-08.01.2012 Uue Kunsti Muuseumis Pänus http://www.chaplin.ee/
08.01.2012 toimus ehete müük ja konsultatsioon.

Fotonäitus kihelkondlikest ehetest

22.10.-16.12.2011 Põltsamaa Käsiteokojas http://www.teokoda.ee/

Kihelkondlikud ehted nii fotos kui ehted

19.oktoober - 21.november 2011 Eesti Käsitöö Maja Rahvakunsti galeriis Pikk 22, Tallinnas
 
Fotonäitus Tallinnas
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu majas "Allikamaja Käsitöö", Lühike jalg 6, Tallinnas fotonäitus "Kihelkondlikud ehted".

Näitus Haapsalus
Kevad-sügis 2010 minu valmistatud kihelondlike ehete ja filigraanehete näitus sh fotonäitus galeriis "Central" Haapsalus. Samuti toimusid tutvustavad loengud teemal "Ehete kandmisviis ja levik 18.-19. saj."

Hiiumaa ehete päev
Hiiumaa ehete päev ja näitus "Rõhud rõhumiseta" toimus Hiiumaa muuseumis 10.-11. märtsil 2010.

Kihelkondlike ehete näitus Põltsamaal
Minu valmistatud kihelkondlike ehete näitus sh fotonäitus toimus 2. märts - 28. märts 2010 Käsitekojas (Põltsamaa lossiõuel). 28. märtsil toimus Käsitekojas jututuba teemal "Kihelkondlikud ehted ja kandmisviis".

Näitus Pärnus
Novembris 2009 toimus Pärnu külalistemaja Villa Artis (Adamsoni 1) näitusesaalis Norra armastatuima kunstniku Theodor Kittelseni (1857-1914) reproduktsioonide näitus. Th.Kittelseni tööd on neoromantismi ja naivismi segu ning eriti tuntud on ta Norra muinasjuttude illustreerijana ning trollide kujutajana.Näituseks valmis hõberipats Troll (hõbe, 20 g), mis on Th.Kitteseni 1898.a. Holmenkolleni turistihotelli jaoks tehtud kavandi ühe fragmendi järgi. Holmenkolleni hotelli sisekujundus põhines tervikuna Norra muistendite, muinasjuttude ainetel. Kahjuks põles kogu hotell maha 1914.a. ja seetõttu on tänasel päeval kättesaadavad vaid kavandid hotelli interjöörist ettekujutuse saamiseks. Vaata ehte pilti: NORRA TROLL

Näitus 22. mai - juuni lõpp 2009

Kihelkondlike ja filigraanehete näitus Pärnu külalistemajas Villa Artis.

Artiklid:


Krõll ja tinulised kaitsevad kurja silma ja ussi vastu
Pärnu Postimees, 27.05.2009

http://www.parnupostimees.ee/?id=124128&print=1

Villa Artises avatakse filigraanehete näitus
Pärnu Postimees, 20.05.2009
http://www.parnupostimees.ee/?id=121275&print=1

Filigraanehted



Eesti filigraanehtekunst on tänamatult kadunud unustuste hõlma. Eesti filigraanehete omapära on omavahel ühendatud õrnad motiivid, mis moodustavad tervikliku kujundi. Motiivi saab ruumiliselt tõsta, millele omakorda võib väikeseid motiive peale lisada. Ehet kaunistavad hõbedast või kullast kuulid, samuti vääriskivid. Tulemuseks on mitmetasapinnaline väärikas, habras ja naiselik ehe, mida saab pärandada põlvest põlve.

1937. aastal pälvis Ede Kurreli filigraanehtekomplekt Pariisi maailmanäitusel II koha.

Siin on mõned minu tööd.